Täna, ma avastasin, et ma olen ikka täielik debiilik, üldkokkuvöttes sündinud tropiks. Ja siis ma imestan, miks paljud mind ei salli ja mulle seda ütlevad, et ma tondist kuni tropini välja olen. Mul pole isegi sönu enda jaoks, täiesti ulme. Ma ei suuda siiamaani ära otsustada, mida mulle vöimaldab mu elu ja mida ma soovin. Ükspäev ma vihan teda, kuni me jälle räägime ja ta tundub mulle see sama mis kunagi ja ma lihtsalt ei suuda muust möelda. Täitsa perses ju. Teine asi mu juures, nahuuj ma ei öpi ma ei saa aru. Ma olen nii kaua kodus passinud, fb on üle refreshitud ja ma ise jumala önnelik. Kooliga ei ole ju köik korras, et ma ei peaks öppima, täis tainas. Kolmas kiiks on see, et ma peaks vist neli kilo närvi tablette sebima endale jälle kuskilt. Kunagi oli jumala norm. Tundsin kui hakkasin uluma, vötsin oma doosi jälle sisse ja elu oli lill. Aga no nüüd, ulme mida ma ei teeks. Jääb üks söna vahele sinuga rääkides vöi sa lihtsalt ei ütle mulle seda, mida ma tahtsin et sa mulle ütleks ja juba jama majas, tuju nii sitt. Täis piider olen ju.Kui ma kuulan laule, tuleb mul alati meelde midagi ja nahuj on vaja seda, et mul tuleb jälle mingi kass külla ja mötlen et miks ei vöiks nii olla, ajuvaba. Miks ma vötan endale käske vastu ja luban endale nagu oma emale, et teen nüüd selle asja ära.. okei see kindel asi, millest praegu räägin, aga ma lihtsalt ei suuda seda teha, teate miks jah??... sest ma olen väärakas, täielik. Ja nüüd ma mötlen sellele, et mul pole söprugi, köik on kuidagi lahtised ja ma ei usalda kedagi. Jah, mul pole elus inimest, keda ma saaks usaldada. Imelik. Ma tean, et kui te seda loete, mötlete, et ma olen peast soe, aga ma olengi.. ja kuidas veel. Tahaks oma ellu midagi uut, midagi huvitavat ja head. Pff minule v?? hahahaha, kallis Veronika, sa pead olema ise teistsugune ja oma lubadused ära täitma. Hahahaha, see jutt on täielik pasahunnik, aga me käime käsikäes eksole!